{"id":5825,"date":"2023-11-24T10:01:16","date_gmt":"2023-11-24T10:01:16","guid":{"rendered":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/?p=5825"},"modified":"2023-11-24T10:01:48","modified_gmt":"2023-11-24T10:01:48","slug":"nekazaritzako-produktu-kimikoak","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/nekazaritzako-produktu-kimikoak\/","title":{"rendered":"NEKAZARITZAKO PRODUKTU KIMIKOAK"},"content":{"rendered":"<p><strong>Agrokimikoak <\/strong>dira pestizida gisa nekazaritzan erabiltzen diren produktu kimiko kontzentratuak. Zein organismo erasotu, izen bat edo beste hartuko dute: intsektizidak, nematizidak, fungizidak, herbizidak eta abar. Baina hazkuntzako beste agente kimiko batzuk ere baditu, hormonak, besteak beste.<\/p>\n<p>Produktu horien osagai kimikoek lurzoruak eta iturburu naturalak kutsatzen dituzte, eta basoko flora eta faunako espezieei eta gizakien osasunari eragiten diete. Produktu horiek neurri gabe erabiltzearen ondorioz, jomuga diren organismoek haiekiko erresistentzia garatzen dute azkenean. Era berean, polinizatzaileei eta beste organismo onuragarri batzuei ere eragiten die, eta izurriteak eta\/edo gaixotasunak agertzea errazten du.<\/p>\n<p>Azaroaren 26an, <strong>Produktu agrokimikoen neurrigabeko erabileraren aurkako Munduko Eguna<\/strong> izango da, herritarrak kontzientziatzeko nekazaritzako produktu kimiko horien erabilera oker eta neurrigabearen inguruan. Gainera, gizakiaren osasunean eta ingurumenean eragiten dituen arriskuak minimizatu nahi dira.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-5820\" src=\"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-scaled.jpg\" alt=\"\" width=\"2560\" height=\"1707\" srcset=\"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-scaled.jpg 2560w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-300x200.jpg 300w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-768x512.jpg 768w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-2048x1365.jpg 2048w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-pixabay-265216-1200x800.jpg 1200w\" sizes=\"(max-width: 709px) 85vw, (max-width: 909px) 67vw, (max-width: 1362px) 62vw, 840px\" \/> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-5822\" src=\"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-scaled.jpg\" alt=\"\" width=\"2560\" height=\"1707\" srcset=\"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-scaled.jpg 2560w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-300x200.jpg 300w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-768x512.jpg 768w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-2048x1365.jpg 2048w, https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/pexels-todd-trapani-1382102-1200x800.jpg 1200w\" sizes=\"(max-width: 709px) 85vw, (max-width: 909px) 67vw, (max-width: 1362px) 62vw, 840px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Agrokimikoak dira pestizida gisa nekazaritzan erabiltzen diren produktu kimiko kontzentratuak. Zein organismo erasotu, izen bat edo beste hartuko dute: intsektizidak, nematizidak, fungizidak, herbizidak eta abar. Baina hazkuntzako beste agente kimiko batzuk ere baditu, hormonak, besteak beste. Produktu horien osagai kimikoek lurzoruak eta iturburu naturalak kutsatzen dituzte, eta basoko flora eta faunako espezieei eta gizakien osasunari [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5825"}],"collection":[{"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5825"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5825\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5827,"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5825\/revisions\/5827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/biobilbao.bilbao.eus\/eu\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}